Alles sai teise nädala muljed hilinemisega üles pandud. Aga ka kolmas nädal on seljataga. Üks põhjus, miks viibega asju üles sain ongi, et eelmine nädal oli mega kiire. Sain endale lisaks kolm seminari magistri tudengitele ja lisaks testisin õpilasi kõigis loengutes.
Magistrandidele paluti mul pidada kolm 2-tunnist seminari. lisatasu eest mudugi :) Kui küsisin et mis teema, siis öeldi, et räägi mida tahad. See on juba tuttav mulle varasemast kui üldse siia tulekut nendega läbi rääkisin. Noh pikema uurimise peale arvasid nad et neil ikka akadeemilise suunitlusega kool ja et ma võiks siis mingeid teadusartikleid nendega arutada. Olin oma nõusoleku andnud aga, et millal ja mis, sellest ei olnd kuulda tükk aega. Kuni eelmisel pühapäeval (14.06) sain meili seminaride ajakavaga ja esimene neist oli kohe esmaspäeval!
sirvisin siis läbi oma enda õpingutega seotud teadusartiklite esitlusi, et äkki annab sealt midagi kohandada ja ettevalmistusaega kokku hoida, kuna seda polnd mulle just eriti jäetud. miski ei tundunud selline, mida oleks hea neile esitleda. eriti kuna ma ei teadnud nende tausta. Lõpuks otsustasin anda väikse ülevaate käitumisrahandusest*.
Esmaspäeval seminari alguses aga tuleb välja, et nad ei ole üldse rahanduse tudengid (mis oli minu algne arusaam), vaid hoopis rahvusvahelise kaubavahetuse tudengid. Noh liiga hilja midagi ringi teha. Rääkisin neile ikka natuke käitumisrahandusest ja siis vahetasin teemat ja kasutasin oma kaubanduse rahastamise loengu materjale. See tundus neile huvitavam ja me leppisimegi kokku, et ülejäänud kahe seminari jooksul räägin neile sellest. Teine seminar oli siis eelmine kolmapäev ja see läks hästi ning viimane eile. Nad olid suht rahul ja küsisid eile päris palju küsimusi. Ma muidugi ei tea kui rahul kool on, et ma neile miskit akadeemilist teadmist ei jaganud vaid pigem praktilisele keskendusin ... noh ise andsid mulle vabad käed.
Baka õpilastega on suht hästi läind. Tuletisinstrumentide kursuse read on küll veidi hõredaks jäänd. Aga ma saan neist täitsa aru. See on raske kursus ja nii just enne lõpueksameid oma tava koormusele veel lisaks see võtta ... ma ka ei teeks seda. Aga need, kes on jäänd on tublid. Nendele lisaks, kes ametlikult kurust võtavad on päris mitu tudengit, kes niisama kuulavad, sest ei julge hindele seda võtta. Tegin kava veidi lihtsamaks ka ja ehk nad peavad ikka kõik vastu.
Reedel olid aga mul jälle kaks 4-tunnist loengut. see on karm. õhtuks olen ikka päris surnd. Hommikut alustasin tunnikontrolliga. Hulk tudengeid magas sisse ja jõudis loengusse hilja, siis kui tunnikontroll juba läbi. Ma ütsin et tagantjärgi seda teha ei saa, et see pole teiste suhtes õiglane. Noh peale loengut kaks tüdrukut pea nutsid** mul seal aga ma jäin endale kindlaks. Õhtul kui on selle kursuse teine 2 tundi, siis andsin lisapunktide teenimise võimaluse - need, kes küsisid ettekande tegijatelt küsimusi said lisapunkte. Need kaks konkreetset neidu aga ei ilmunud õhtul üldse loengusse.
Ühe kursuse osas tahtsime aega veidi muuta, sest loeng kattub osade tudengite teise loenguga ja toda õppejõudu ei pidavat huvitama, et mul samal ajal loeng on. Noh eks ma tulin hiljem ka. Pakkusin siis välja, et alustame kella 2 asemel kell 1 päeval. Selle peale hõikas üks neiu kohe, et see ei ole võimalik, sest kell 1 ei hakka kunagi ükski loeng! ... hmh ... erandid ei ole siin just levinud ja paindlikkus ei ole ka just tuntud konseptsioon.
Tudengite ettekannetest olen ka täheldanud kuda Hiinamaa kõiges ikka esirinnas on. Eks meil eestlastel on ka seda uhkust ja rõhutame tihti, milles me ikka teistest paremad oleme. Hiina rahvaarvuga on seda aga suht kerge teha. Arvud on lihtsalt alati niii suured. Kui need aga
per capita terminitesse panna, siis oleks pilt teine.
E-rahanduses rääkisid nad ka kuda ikka siin on mega palju netipanga kasutajaid ja internet igal pool ja krediitkaardid levind jne. Noh, netipanga kohta täpsemaid küsimusi esitades tuli välja et keegi neist seda ei kasuta. Internetiga on siin nagu on. Ja kaardiga maksmine on siin veelgi raskem kui Taiwanis. Enamus kohad eelistavad sularaha ja teise variandina on suuremates kauplustes aktsepteeritavad kohalike pankade kaardid. Minu MC või VISA Kuld ei maksa siin miskit.
Kas vajus toon kudagi kriitiliseks. Eks ma tunnetan jah et minu vaba ja jonnakas hing siinsetesse raamidesse väga ikke ei mahu. Aga peame vastu. Tegelt ma ikka väga naudin õpetamist ja enamus õpilasi on väga tublid. Nad on abivalmis ja väga püüavad. Huumorimeelt on neil ka ja tihti on päris lõbus.
Eelmisel nädalal sai ka natsa ringi käidud. Osa süüd on selles Filil, kes mulle Hong Kongist külla tuli ja mu konditsioneeritud korterist mind välja ajas :) Aga sellest kõigest juba eraldi postituses.Igal juhul on veidi julgust rohkem ringi käia. Ja tänagi sõitsin bussiga Pizza Hut'i :) ja istusin ning parandasin seal õpilaste töid. Selliseid mõnusaid kohvikuid nagu Tainanis oli võiks siin olla ...
*Maarit ja Toomas oma blogis rääkisid mõned ajad tagasi käitumisökonoomikast:
http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2009/04/08/kaitumisokonoomika-suur-tulek/ ** Taiwanis need kaks õppejõudu, kellel ma aitasin inglise keelt praktiseerida rääkisid, et tudengitel ongi komme (nii poistel kui tüdrukutel) kohe vesistama hakata kui hinne neile ei sobi. Nad rääkisid et nad tavaliselt lukustavad end oma kabinetti peale seda kui on hinded üle andnud, sest mõni tuleb veel poole suguvõsaga manguma, et kuda nende võsuke ikka paremat hinnet on väärt. Ehk ei lõpe mu karmus minu jaoks halvasti.
